Tarkusehammas: eemaldada või alles jätta

Millal on parem tarkusehammas eemaldada

• Hammas ei saa täielikult puhkeda ja jääb osaliselt või täielikult igeme alla või luusse.
• Osaliselt puhkenud hamba ümber kordub igemepõletik — perikoroniit.
• Hammas on viltu ja tekitab naaberhambale muresid: raskendab hügieeni, soodustab kaariese teket või kudede kahjustust.
• Tarkusehambal endal on kaaries või muu haigus, mida ei ole võimalik kvaliteetselt ravida.
• Hamba piirkonnas on tuvastatud muid haiguslikke muutusi.
• Eemaldamine on vajalik muu kirurgilise või ortodontilise raviplaani raames.

Millal hamba võib alles jätta

Kui tarkusehammas on terve, ei tekita muresid ja selle asend võimaldab head hügieeni hoida, ei ole seda vaja eemaldada üksnes seetõttu, et tegemist on tarkusehambaga. Arst võib soovitada jälgimist ja kontrolli ennetavate visiitide ajal.

Kuidas otsus sünnib

Eemaldamise planeerimiseks hindab arst hammast kliiniliselt ja määrab vajaduse korral röntgenuuringu. Panoraamülesvõte võimaldab hinnata hamba ja selle juurte asendit, keerulisematel juhtudel võib olla vaja 3D-uuringut, et täpsemalt hinnata anatoomiat ja naaberstruktuuride paiknemist.

Diagnostika tulemuste põhjal otsustab arst, kas eemaldamine on vajalik, kui keeruline protseduur võib olla ja milline meetod on sobivaim.

Eemaldamise ja kirurgia hinnad →

Mida oodata pärast eemaldamist

Esimestel päevadel pärast eemaldamist võivad esineda valu, turse, ebamugavus närimisel ja suu avamise piiratus. Tavaliselt need sümptomid paranemise käigus tasapisi vähenevad.

Esimesel ööpäeval on tähtis järgida arsti soovitusi: mitte loputada suud jõuliselt ega vigastada haava, et hoida verehüüve paigal. Vältida tuleb kuuma toitu ja jooke, suitsetamist ja intensiivset füüsilist koormust. Eelistatud on pehme ja mugava temperatuuriga toit.

Kui valu ja turse ei vähene, vaid tugevnevad, tekib ebameeldiv maitse või lõhn, tõuseb palavik, halveneb enesetunne või algab jätkuv veritsus — võtke arstiga ühendust.